Welcome to Qaraqalpaqstan Respublikası statistika basqarması   Click to listen highlighted text! Welcome to Qaraqalpaqstan Respublikası statistika basqarması Powered By GSpeech
Biz hám

DIYQAN BAZARLARÍNDAǴÍ AYÍRÍM TOVARLARDÍŃ ORTASHA BAHALARÍ 2020 JÍL 1-NOYABR HALATÍNA

Biyday

Biyday (1kg)

3023 sum

Mákke

Mákke (1kg)

3544 sum

Kepek

Kepek (1kg)

2239 sum

Shrot

Shrot (1kg)

3156 sum

Shulxa

Shulxa (1kg)

2783 sum

Kombikorm

Kombikorm (1kg)

2529 sum

Sortlı biyday unı

Sortlı biyday unı (1kg)

3621 sum

Gúrish

Gúrish (1kg)

6866 sum

Noxat

Noxat (1kg)

8048 sum

Lobiya

Lobiya (1kg)

12348 sum

Másh

Másh (1kg)

11251 sum

Kartoshka

Kartoshka (1kg)

3722 sum

Kapusta

Kapusta (1kg)

2244 sum

Pomidor

Pomidor (1kg)

3776 sum

Qıyar

Qıyar (1kg)

4766 sum

Geshir

Geshir (1kg)

2270 sum

Piyaz 

Piyaz (1kg)

1771 sum

Sarımsaq (chesnok)

Sarımsaq(chesnok)(1kg)

21536 sum

Láblebi

Láblebi (1kg)

2110 sum

Qabaq

Qabaq (1kg)

2016 so`m

Balgar burishi

Balgar burishi (1kg)

2807 sum

Baklajan

Baklajan (1kg)

2301 sum

Túrpi

Túrpi (1kg)

2122 sum

Shalg'am

Shalg'am (1kg)

2053 sum

Ǵarbız

Ǵarbız (1kg)

1180 sum

Qawın

Qawın (1kg)

1564 sum

Alma

Alma (1kg)

6240 sum

Almurt

Almurt (1kg)

8177 sum

Qáreli

Qáreli (kg)

5750 sum

Shabdal

Shabdal (1kg)

7626 sum

Qurma

Qurma (1kg)

4594 sum

Ayba

Ayba (1kg)

3542 sum

Anar

Anar (1kg)

6867 sum

Júzim

Júzim (1kg)

6345 sum

Mandarin

Mandarin (1kg)

45000 sum

Apelsin

Apelsin (1kg)

27670 sum

Limon

Limon (1kg)

18953 sum

Banan

Banan (1kg)

25401 sum

G'oza

G'oza (1kg)

23751 sum

Jer g'oza (piste)

Jer g'oza(piste) (1kg)

17331 sum

Fistashki

Fistashki (1kg)

144656 sum

Badam

Badam (1kg)

49213 sum

Qaq erik

Qaq erik (1kg)

17311 sum

Kishmish

Kishmish (1kg)

23235 sum

Mal góshi

Mal góshi (1kg)

49834 sum

Qoy góshi

Qoy góshi (1kg)

43355 sum

Tawıq góshi

Tawıq góshi (1kg)

20689 sum

Hár túrli balıqlar

Hár túrli balıqlar (1kg)

20428 sum

Jańa sawılg'an sút (litr)

Jańa sawılg'an sút (litr)

4262 sum

Qatıq (litr)

Qatıq (litr)

5287 sum

Súzbe

Súzbe (kg)

8447 sum

Tvorog

Tvorog (kg)

17480 sum

Qaymaq

Qaymaq (kg)

20171 sum

Smetana

Smetana (kg)

16674 sum

Sır

Sır (kg)

31186 sum

Brınza

Brınza (kg)

43750 sum

Sarımay

Sarımay (kg)

32462 sum

Máyek (10 dana)

Máyek (10 dana)

10343 sum

Pal

Pal (kg)

39025 sum

Tandır nan (dana)

Tandır nan (dana)

2069 sum

ISBILERMENLER USHIN

Korrupciya ne? Bul haqqında hámmeniń ózine jarasa kóz-qarası hám túsinigi bar. Nızamda oǵan tómendegishe táriyp beriledi: «Korrupciya-shahstıń óz lawazımınan, jeke máplerin yamasa ózgelerdiń  máplerin gózlep materiallıq yamasa materiallıq  emes payda alıw maqsetinde, nızamǵa qayshı keletuǵın jollar arqalı paydalanıw, sonday-aq, bunday paydanı nızamǵa say bolmaǵan kóriniste usınıwı».

Dúnyada korrupciyanıń túri hám kórinisi  júdá kóp. Onıń kelip shıǵıwınıń sebeplerin ashıw, oǵan qarsı gúresiwdiń nátiyjeli jolların tabıw boyınsha alımlar, túrli institutlar hám xalıq aralıq shólkemler tárepinen júzlep, mıńlap izertlewler ótkerilgen. Túrli kórsetkish hám sanlar sáwlelengen kesteler jaratılǵan, ózine say reytingler dúzilgen. Hátteki, korrupciyanıń hár qıylı formulaları da islep shıǵılǵan. Bul boyınsha jumıslar hám izleniwler úzliksiz dawam etpekte.

Sociallıq-tariyxıy jaǵday, puqaralardıń huqıqıy dúnyaqarası, mámleket dúzilisi, ekonomikalıq rawajlanıw faktorlarınan kelip shıǵıp, hár bir mámleket korrupciyaǵa qarsı ózine sáykes usıllardı qollap, gúrespekte. Bul boyınsha eń nátiyjeli jol, ele tabılmadı. Biraq, óz xalına da taslanıp qoyılǵan joq. Sebebi, korrupciya bir qaraǵanda, ápiwayı jınayat bolıp kóringeni menen, negizinde onıń kelip shıǵıwı hám jasawshańlıq sebepleri oǵada quramalı másele esaplanadı.

Bir mámlekette nátiyje bergen usıl, basqa mámlekette jaqsı kórsetkishke iye bolmawı múmkin. Sonlıqtan da, hár bir mámleket hám jámiyet korrupciyaǵa qarsı gúresiw jolın ózi tańlaydı, anıǵıraq etip aytqanda, qanday jol durıs ekenin turmıslıq jaǵday belgilep beredi. 

Lawazımlı yamasa juwapker shaxs qalayınsha korrupciyaǵa qol uradı? Buǵan qanday faktorlar sebep boladı? Bul sorawlarǵa juwap hár qıylı bolıwı múmkin. Biraq, bir nárse anıq, satatuǵın hám satılatuǵın adam xesh bir wazıypasın shın kewilden atqarmaydı.

Korrupciyaǵa baylanıslı adam nızamdı buzıwdan tısqarı, óziniń kim ekenligi, iymanı, ruwxıyatı qay dárejede ekenligin áshkar etedi. Bunday adam tek ekonomikalıq jaqtan zıyan jetkerip  ǵana qoymastan, mámleketke, demokratiyaǵa húrmetsizlik qılıp, abıroyın tógedi. 

Buǵan qarsı gúresiwdi biz kúndelikli turmısımızdaǵı ápiwayı jaǵdaylardan baslawımız kerek. Shıpakerden jaqsıraq keńes alıw, náwbetti tezlestiriw, reyting dáptershesine jaqsı baha qoydırıw hám soǵan uqsas jaǵdaylarda ózimizdi múnásip tutıwımız lazım.

Durıs, turmısta túrli háreketlerge duslasamız. Ayırım waqıtları kóz aldımızda nızamlar buzıladı, insan huqıqı qádir-qımbatı «tepkilenedi». Bunday jaǵdaylarda sharasızlıqtan, adamnıń bası qatadı. Ne islerińdi bilmeyseń? Bunday jaǵdayda insannıń aldında eki jol turadı. Birinshisi, bull háreketti kórip, kórmegenge alıwǵa urınıw bolsa, ekinshisi buǵan nemquraylılıq penen qatnas jasamastan, anıqlastırıw hám tiyisli orınlarǵa xabar beriw bolıp tabıladı. Hár eki jaǵdayda da, insan ózligin hám kimligin tereń uǵınǵan xalda háreketleniwi tiyis. Korrupciya- biziń ulıwmalıq dushpanımız!

Tugmani bosing Tinglash